Tallinna Eesti Arstide Seltsi asutamine
3. septembril 1919 toimus E.A. Erakliiniku ruumes Tallinna Eesti Arstide Seltsi asutamiskoosolek.
Koos oli 15 liiget. Koosoleku avas H. Leesment, juhatajaks valiti M. Püüman.
Võeti vastu põhikiri. Arutusel oli alkoholi müügi küsimus, töötajate toitmise alamäära normide väljatöötamine ja emade puhkeaja küsimus.
24. septembril 1919 jätkus asutamise koosolek juba 21 liikme osavõtul. Koosoleku avas Fr.Akel, koosolekut juhatas K.Lüüs. Arutati eelmisel koosolekul alustatudalkoholimüügi korraldamise küsimuse lahendamist ja võeti vastu resolutsioon “Keeluseadus on mõjuv abinõu, kus selle radikaalne läbiviimine on võimalik”.
Kinnitati ametisse 5-liikmeline juhatus. Juhatuse esimeheks sai A. Mõttus.
Seega oli pandud kindel ja püsiv alus Tallinna Eesti Arstide Seltsile ja selts võis oma esimese korralise koosoleku pidada 1.novembril 1919 juba oma ruumides “Estonia” teatrimajas.
1931.a. tehti põhikirja parandus, kus seati seltsi sihtides esiplaanile oma liikmete kutsehuvide kaitsmine ning liikmete kõlbelise ja ainelise abi andmine.
Vt “Eesti organiseeritud arstkond 1912–1937". Toimet. Albert Valdes ja Herbert Norman, Eesti Arst, Tartu 1938, lk 74-75,129-133..
Lühiülevaade Eesti Arstide Liidu taasasutamise kohta.
11. mail 1988 toimus Tallinna Vabariikliku Psühhoneuroloogiahaigla ruumides initsiatiivgrupi koosolek, kus arutati Eesti Arstide Liidu taasasutamist.
Päevakorras oli Tallinna arstide üldkoosoleku ettevalmistamine ja Eesti Arstide Liidu põhieesmärkide arutelu.
Initsiatiivgrupi koosolekul osalesid: Andres Ellamaa, Matti Tarum, Andrus Lipand, Tiiu Vaasna, Andres Kork, Vello Ilmoja, Henn Arpo, Rein Vahisalu, Oivo Rein, Airi Värnik, Rando Truve, Anu Kasmel ja Kai Konsap. Protokollis Airi Värnik.
17. mail 1988 toimus Tallinna Kiirabihaigla saalis arstide koosolek, kus osales ligi 400 arsti. Koosolekut juhatas Andres Ellamaa, protokollisid Anne Kõpper ja Elle Männiste. Arutati arstiabi korralduse ja Tallinna meedikute elu- ja töötingimusi ning ühe päevakorra punktina Eesti Arstide Liidu taastamist.
Otsustati: vabariigi arstide paremaks kaasamiseks paljude probleemide lahendamisse tuleb luua omaalgatuslik ja demokraatlik Eesti Arstide Liit.
11. juunil 1988 kogunesid arstid taas Tallinnas ja lõid EESTI ARSTIDE LIIDU (EAL). Valiti 51-liikmeline volikogu ja 5-liikmeline eestseisus. Presidendiks valiti Laur Karu. Põhikiri kinnitati esialgu kaheks aastaks, et seda vajaduse korral täiendada.
29. juunil 1988 toimus EAL-i volikogu Tallinna sektsiooni koosolek, kus otsustati luua Tallinna Arstide Liit kui Eesti Arstide Liidu regionaalne ühendus.
Tallinna linna RSN Täitevkomitee 1988.a. 15. juuli otsusega moodustati TALLINNA ARSTIDE LIIT (TAL) ja kinnitati selle PÕHIKIRI. Algas avalduste vastuvõtt TAL-i liikmeks astumiseks.
5.–8.septembrini 1988 toimus Eesti meedikute suurüritus "Forum medicorum Estoniae".
16. jaanuaril 1989 tulid kokku Tallinna ja ka Harju rajooni tohtrid, kes olid TAL-i liikmeks astunud, ning toimus esimene Tallinna Arstide Liidu üldkoosolek.
Üldkoosoleku tähtsaim punkt oli juhatuse valimine. Häältelugemise protokolli põhjal võtsid valimisest osa 199 liiget. Häälteenamusega valiti juhatusse 8 liiget: Andres Ellamaa, Andres Kork, Matti Tarum, Andrus Lipand, Airi Värnik, Enn Jõeste, Henn Arpo ja Raivo Kolle.
Juhatuse esimeheks valiti Andrus Lipand, sekretariaati Tiiu Vaasna ja Anu Kasmel. Laekuriks sai Urve Puskar. Revisjonikomisjoni liikmeiks valiti: Toomas Sulling, Siiri Hanštein ja Rein Vahisalu. Kinnitati volikogu koosseis, kuhu kuulusid kõigi Tallinna tervishoiuasutuste esindajad, kus oli vähemalt viis TAL-i liiget.
Võeti vastu resolutsioon Iru-Muuga ringraja ning Tallinna Paberi- ja Tselluloosikombinaadi kohta. Valiti juhatus ja president, presidendiks sai Andrus Lipand. Võeti vastu otsus TAL-i volikogu koosseisu kohta.
19. veebruaril 1991 toimus teine TAL-i üldkoosolek.
TAL-i tegevuse aruande esitas juhatuse esimees Andrus Lipand, kes muu hulgas märkis, et liikmete arv on kasvanud 660-ni.
Valiti uus juhatus, häälteenamusega olid valitud: Henn Arpo, Andrus Lipand, Rando Truve, Matti Tarum, Airi Värnik, Vello Ilmoja ja Andres Ellamaa.
Kuna Ellamaa, Truve ja Ilmoja taandasid end juhatuse koosseisust, jäid häälteenamuse tulemusel juhatusse Jaan Eha, Andres Kork ja Teet Lainevee.
Juhatuse esimeheks jäi Andrus Lipand.
Juhatuse koosolekul moodustati töögrupid ja arutati eelseisvaid ülesandeid.
11. veebruaril 1993 TAL-i üldkoosolekul esitas aruande juhatuse tegevuse kohta A. Lipand. Vahepeal olid Harju arstid moodustanud oma liidu, TAL-i kuulus 635 arsti. Olid loodud kontaktid Põhjamaade arstkonnaga. Oma ettekandes käsitles A.Lipand ka meditsiinisüsteemi ümberkorraldusi – Sotsiaalministeeriumi loomist ja haiglate rahalist olukorda.
Sõnavõttudes arutati Haigekassaga seonduvaid probleeme ja visiidimakseid. Rõhutati, et probleemidest tuleb rääkida arstidel endil.
Valiti uus juhatus. Juhatuse esimeheks valiti Andres Ellamaa, aseesimeheks Peeter Mardna.
2. märtsil 1995 juhatasTAL-iüldkoosolekut Andres Ellamaa. Liidu tegevusest viimase kahe aasta jooksul andis ülevaate peasekretär Ants Jäätma, kes käsitles TAL-i liikmemaksude laekumist, mis toimub asutuste kaudu, ning märkis, et nimekirjas on palju võlglasi. Käivitatud oli arstide täiendusloengute tsükkel. Liidu liikmetele telliti ajakiri “Eesti Arst” (ajakirja tasuta tellimine liikmetele toimib siiani). Anti välja teatmik “Kes on kes?”, mille initsiaator oli Enn Jõeste.
Sõnavõttudes arutati haiglate majandamisraskusi ja nn karbikulude katmist omavalitsuse eelarvest, teravad olid palgaküsimused. Haigekassa lepingud ei taga haiglate normaalset tegevust. Otsustati seista töö- ja palgaküsimuste lahendamise eest.
Juhatuse esimeheks valiti häälteenamusega taas Andres Ellamaa.
TAL-i üldkogud toimuvad regulaarselt igal aastal. Arutatakse tervishoiu päevaküsimusi: tervishoiukulude rahastamist, palgaküsimusi, kavandatavaid reforme jms, TAL-i osalemist nendes küsimustes.
17. veebruaril 1999 valiti TAL-i juhatuse uus koosseis: Andrus Kreis, Kaja Leito, Anneli Elme, Jüri Ennet, Enn Jõeste, Ivo Saarma, Peeter Mardna, Matti Tarum ja Andres Ellamaa. Esimeheks valiti Anneli Elme.
Selles koosseisus töötati 2002. aastani, mil toimusid järjekordsed valimised.
Aastad 1999–2002 olid Tallinnas suurte reformide aeg, mis tõi arstkonnale ärevaid meeleolusid ja töökoha muudatusi. See kajastub ka TAL-i juhatuse koosolekute protokollides.
14. märtsil 2002 TAL-iüldkoosolekul osalesid ja võtsid sõna sotsiaalminister Siiri Oviir, Eesti Haigekassa juhatuse liige Toomas Palu ja Eesti Tervishoiuprojekti 2015 direktor Tiit Jürimäe. Kollektiivlepingutest rääkis Andres Kork.
Aruandeperioodil oli tervishoiukorralduses suuri muudatusi: tervishoiureform Tallinnas, perearstide süsteemi käivitumine, puudused eriarstiabi tagamisel.
Järgnes elav diskussioon päevakorra teemadel. Koosolekul otsustati pöörduda Tallinna Linnavolikogu poole ja avaldada pöördumise tekst meediaväljaannetes.
Valiti uus juhatus: Andres Ellamaa, Peeter Mardna, Galina Litter, Karl Väärt, Jüri Rannas, Triin Remmel, Valentin Sander, Toomas Tisler ja endine juhatuse esimees Anneli Elme.
Juhatuse esimeheks valiti Peeter Mardna.
17. märtsil 2005 valiti üldkoosolekul järjekordselt TAL-i juhatus. Seekordsete valimiste tulemusel said juhatusse: Andres Ellamaa, Indrek Oro, Kaja Arbeiter, Andrus Mäesalu, Tõnu Peets, Ann Paal, Külliki Suurmaa ja Toomas Tisler. Eelmisest koosseisust jäi juhatusse Peeter Mardna, kes valiti taas juhatuse esimeheks.
Aruandekõnes andis Peeter Mardna ülevaate juhatuse ja sekretariaadi osalusel tehtud tööst.
Liikmete arv oli kasvanud 1125 arstini. Vastutuskindlustusega oli kaetud 1011 arsti, see ei hõlmanud mittetöötavaid pensionäre, keda oli nimekirjas 106.
Tähtsaim saavutus EALi tegevuses oli palgakokkuleppe sõlmimine, mis tõstis märgatavalt arstide miinimumtunnitasu. Sellest lähtudes kehtestati TAL-i liikmete liikmemaksumääraks kaks arstimiinimumtunnitasu, s.o. 132 krooni, mis kehtib tänaseni.
27. märtsil 2008 toimunud üldkoosolekul hääletati 11- liikmelise juhatuse poolt. Juhatusse valiti: Külliki Suurmaa, Eero Merilind, Ann Paal, Piret Viiklepp, Toomas Kariis, Peeter Ross, Andres Lehtmets , Andrus Arro, Jaan Tepp ja eelmisest juhatusest Peeter Mardna. Juhatuse esimeheks valiti kauaegne Eesti Nooremarstide Ühenduse endine liige ja esimees Toomas Kariis.
Üldkoosoleku peamised teemad olid arstkonna ühtsus ja arstieetika ning kollektiivlepingud.
16. jaanuaril 2009 möödus 20 aastat Tallinna Arstide Liidu esimesest üldkoosolekust Mustamäe Haigla saalis. Nüüd, täpselt 20 aastat hiljem ja samas saalis, toimus Tallinna Arstide Liidu taasasutamisele pühendatud üldkoosolek. Vaadati juubelifilmi ja tervitama olid tulnud kõik endised TAL presidendid: Andrus Lipand, Andres Ellamaa, Anneli Elme ja Peeter Mardna. Aastapäeva üldkoosolekule järgnes pidulik vastuvõtt Maardu Mõisas.
28. aprillil 2011 toimunud Tallinna Arstide Liidu üldkogu aruandekoosolekul valiti uus juhatus koosseisus - Andres Lehtmets, Piret Viiklepp, Ann Paal, Jaan Tepp, Lembi Põlder, Indrek Oro, Kersti Kink, Lembi Aug ja Toomas Tisler. Põhikirja järgi jätkab eelmisest koosseisust Toomas Kariis, kes valiti ka taas juhatuse esimeheks.
Toimusid arutelud ja sõnavõtud Andres Lehtmetsa poolt algatatud teemal "Arstide Liit - kuidas edasi?" - kas jätkata eraldiseisva organisatsioonina või tegeleda ühtse organisatsiooni loomisega.
24. aprillil 2014 toimus Tallinna Arstide Liidu igaaastane aruandekoosolek. Koosolekul toimusid ka uue juhatuse valimised. Üldkogu poolt valiti juhatuse uuteks liikmeteks Tiit Meren, Pille Andresson , Külliki Suurmaa ja Ülle Uustalu. Üldkogu heakskiidul jätkasid Piret Viiklepp, Ann Paal, Jaan Tepp, Lembi Põlder, Lembi Aug, Indrek Oro. Põhikirja järgi jätkab eelmisest juhatuse koosseisust Toomas Kariis, kes valiti ka uuesti esimeheks.